Magistritöö tegeleb Tallinna eeslinna, valglinnastunud Viimsi vallaga, autori kodukohaga, mis oma rahvaarvu poolest on võrreldav Eesti väikelinnadega, kuid mis ei anna kaugeltki ruumiliselt linna mõõtu välja. Magistritöö uurib linnastumist ja valglinnastumist, Viimsi ajalugu ning kohti ja mitte-kohti. Koha-, SWOT- ja stsenaariumianalüüsile tuginedes pakub töö välja visiooni Viimsile ning lahendab täpsema ala läbi masterplaani näol.
“Praktlised utoopiad” on mõtisklus igapäevaelu, unistamise ja kehalise kogemuse üle. Töö kulmineerub spekulatiivse kujutlusega kollektiivsest eluruumist Tallinna kesklinnas, mida saarestikulise ruumistruktuuri tõttu võiks nimetada kodustikuks. Töö kirjalik osa on loetav siit: PRAKTILISED UTOOPIAD
See magistritöö kasutab etnograafilist lähenemist, et avastada turismi veetud gentrifikatsiooni nähtust ja selle mõjusid kogukondadele, kes elavad Dal järve ümbruses Kashmiris. Põhinedes intervjuudel kohalikega, vaatleb töö erinevaid sotsiokultuurilisi probleeme, väljatõrjumise väljakutseid ja majanduslikke muresid, mis mõjutavad kohalikke elanikke ja ettevõtteid turismist ajendatud mitmetahulise gentrifikatsiooni tõttu. Artikkel 370 tühistamine Kashmiris ja osariikluse kaotamine keskvalitsuse poolt 2019. …
Magistritöö “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused” käsitleb paiku Keldrimäel, mis on alaväärtustatud ja jäänud tahaplaanile, kus mõjuvad negatiivselt linnaruumile. Oma töös uurin, millised tegurid moodustavad kvaliteetse linnakeskkonna. Nende põhjal olen koostanud linnaruumi arendamise elementide kogumiku. Vastavalt kogumikule olen välja pakkunud visiooni, kuidas kasutama ruumi aktiviseerida ning tuua välja selliste kohtade potentsiaal.
Magistritööga uurin eeslinliku elu tekkeprotsesse ja olemust. Töö fookus on avalikul ruumil ja liikuvusel, funktsionaalsel ja sotsiaalsel sidususel. Toetuses uurimusele, küsitlustele, intervjuudele ja analüüsile, pakub magistritöö võimalikud lahendused valglinnastumise probleemsetele teemadele. Lisaks on töö eesmärk otsida eeslinna asjakohaseid avaliku ruumi vorme ning tõsta esile olemasolevaid. Ning otsida kogukonnale midagi ühist, mille pinnalt tegutseda. Ehk ongi …
Tegelen magistritöös hoonete hääbumisega, mis on väga variatsioonirikas. Olen läbi näidete leidnud, et hääbumine võib olla kiire või aeglane, osaline või täielik, hääbuda võib nii uus kui vana. Hääbuvat saab elavdada, praktiliselt kasutada, taaselustada ja takistada. Hääbuvates ruumides peitub potentsiaal, selles kohtuvad lagunemise ilu, eemalolek, möödunud aegade kihistused, poeetilisus ja nukrus, mida saab arhitektuursete võtetega …
Töö teemaks on elamise ruum ning tema eesmärk kallutada veidi fookust avalikult ruumilt tagasi elamise ruumile; algatada elamise ruumi kinnisvara diskursusest arhitektuuri tagasi toomist ning tuletada meelde, et mis iganes ülesandel me ruumi kujundame, ei tohiks me eelistada tabeliveergudelt paistvaid valemitele alluvaid numbreid inimesele, keda on võimatu raamistada arvutusvalemitega, sest temale on eluliselt vajalikud tema …
Magistritöö põhieesmärk on ümber mõelda meid ümbritsevate ruumide kasutus ja leida neile rakendus, arvestades samas ka kollektiivsuse kontseptsiooni korterelamu piirkondades. Oluliseks teemaks oli uurimine, kuidas neid ruume praeguses kontekstis kasutatakse ja millised detailid juba vihjavad sellele, kuidas inimesed enda ümber olevaid ruume näha tahaksid. Selle magistritöö projekti raames on ette võetud mitmeid tänavaruumilahendusi Sikupilli piirkonnas, …
Köik sai alguse minu tihedatest sidemetest Vilsandi saarega. Olles olnud viimased 15 aastat aktiivne kogukonna liige, vöin ennast pärjata tiitliga – vilsandlane. Huvitavate jutuajamiste tulemusel sain ülesandeks saare kalmistu arendamine enda ölule vötta. Selle protsessi esimese linnukesena kerkis surnuaia uuele kolumbaariumi alale märgiline tudengitöö „Pesa“. Inspireeriv ja öpetlik teekond projekti algusest kuni rajatise valmimiseni, tekitas …
Magistritöös käsitlen siseruumi kehvadest materjalidest tulenevaid tervise- ja keskkonnaprobleeme ning analüüsin ruumiloomega seonduvaid harjumuspäraseid mõtte- ja käitumismustreid. Otsin vastust, kuidas vabaneda sissejuurdunud mõttemallidest ja jõuda tervisliku ruumiloomeni. Vaatlen inimese suhet teda ümbritseva keskkonnaga mitmest aspektist. Tööstusrevolutsioooniga alanud antropotseeni ajastiku künnisel on Maa koostis muutunud. Inimene kisub planeedi sisemuse välja ning risustab selle pinda kahjulike ainetega, …