Mirell Ülle

• Tervislik ruumiloome materjalivaliku ja aktivismi kaudu
• Juhendaja: Jüri Kermik, Gregor Taul

Magistritöös käsitlen siseruumi kehvadest materjalidest tulenevaid tervise- ja keskkonnaprobleeme ning analüüsin ruumiloomega seonduvaid harjumuspäraseid mõtte- ja käitumismustreid. Otsin vastust, kuidas vabaneda sissejuurdunud mõttemallidest ja jõuda tervisliku ruumiloomeni. Vaatlen inimese suhet teda ümbritseva keskkonnaga mitmest aspektist. Tööstusrevolutsioooniga alanud antropotseeni ajastiku künnisel on Maa koostis muutunud. Inimene kisub planeedi sisemuse välja ning risustab selle pinda kahjulike ainetega, mida poleks looduslikul teel iialgi tekkinud. 20. sajandi industrialiseerimise optimism mõjutas tugevalt ka sisearhitekti ja arhitekti valikuid. Üle 50 aasta on teada tehislikest ainetest tulenevate kahjude ulatus, kuid neid on lahendatud aina uute probleemidega. 21. sajandil on kõik inimese poolt disainitud – muld, vesi, õhk, tool, ruum, saapajälg liival. Inimesel on väga suur jõud ning oluline on märgata, et kõik reageerib vastu ning seeläbi disainib ta ka iseennast. Inimene on keskkonnaga üks ning ruum on kui refleksivabariik, kus toimuvad põhjus-tagajärg ahelad, mis viivad terviku tasakaalust välja.

Kuidas jõuda tervisliku ruumiloomeni ja saavutada ruumis tasakaal? Disainiprotsessi ja lõppväljundi osas olin avatud ja sihipäraselt ekslev. Teemat ei soovinud väljendada ühe tervislikest materjalidest koosneva mööbli või ruumi näitel, sest see oleks viinud fookuse mujale, kui inimese ja materjali tervis. Soovisin hoida fookust probleemil endal, olles samal ajal intuitiivselt katsetavas seisundis, et vaadata erinevate uste taha ja kogeda erinevaid võimalusi. Lisades tööle erinevaid kihte ning katsetades mitmete väljunditega, mõistsin, et minu küsimusele ei ole lahendust, mis mahuks ühte magistritöösse. Lahendusena näen terviklikult ruumiloome erinevatesse protsessidesse sekkumist. Vaja oleks põhjalikku muutust ühiskonnas. Vaja oleks revolutsiooni. Ainult heast materjalivalikust ei piisa, sama oluline on teadlikkus, sest see tõstab vastutulelikkust muutustele. Üheks olulisemaks võtmekohaks on keskkonnadisaini teadmiste, oskuste ja pädevuse edendamine üliõpilaste, lõpetajate ja spetsialistide seas. Seda nii ülikoolihariduse, mitme organisatsiooni koostöö kui aktivismi kaudu. Magistritöö raames võtan ette viimase ning selleks loon prototüübi veebilehele, mis keskendub teadlikkuse tõstmisele ning aitab orienteeruda, kuidas vältida tervisele kahjulikke mööbli- ja siseviimistlusmaterjale. See on üks alguspunkt muutustele. See on üks viis leida ruumis ja inimeses tasakaal ning jõuda tervislikuma ruumiloome ja inimeseni.