Ardo Hiiuväin

• Asukohapöhine materjalikasutus matmiskultuuris - Vilsandi tampsavist kolumbaarium
• Juhendaja: Jüri Kermik, PhD; Gregor Taul, MA
• Video, Panoraamfoto
• 841x4752mm (8 x A1)

Köik sai alguse minu tihedatest sidemetest Vilsandi saarega. Olles olnud viimased 15 aastat aktiivne kogukonna liige, vöin ennast pärjata tiitliga – vilsandlane. Huvitavate jutuajamiste tulemusel sain ülesandeks saare kalmistu arendamine enda ölule vötta. Selle protsessi esimese linnukesena kerkis surnuaia uuele kolumbaariumi alale märgiline tudengitöö „Pesa“.

Inspireeriv ja öpetlik teekond projekti algusest kuni rajatise valmimiseni, tekitas soovi matuste ja matmisega seonduvaga pöhjalikumalt edasi tegeleda. Magistritöö olnud suur enese harimine ja enda maailmapildi kujundamine. Magistritöö eesmärk on välja pakkuda vilsandlastele tampsavist kolumbaariumi lahendus, mis vöimaldaks jälle saada maetud ja puhata kodusaare mullas.

Eesmärgi täitmiseks tutvun ja analüüsin eestlaste matmiskombeid ja tavasid. Pöhiline röhk läheb tuhastus- ja urnimatustele, nende ajaloole ja arengutele Eestis. Kindlasti on oluline osa tööst kolumbaariumi kui tüpoloogia tutvustamine, sest nagu töös välja tuleb, siis on tegemist üsna vähelevinud möistega.

Olulise osa tööst moodustavad materjalid ja katsetused. Asukohapöhise lähenemise eelduseks Vilsandi kontekstis on oluline materjalide keskkonnasöbralikkus. Vilsandi saarele, kohale, mis on olnud looduskaitse sünni hälliks Baltimere regioonis, oleks ebaeetiline kasutada materjalina tööstulikult toodetud ehitusmaterjale. Viimasest on tingitud ka minu valikud – tuhk ja tampsavi.

Löpptulemusena välja pakutav tampsavist kolumbaariumi lahendus Vilsandi olemasoleva kalmistu laiendusele on keskkonnasöbralik ja minimalistliku disainiga ning arvestab olemasoleva looduse ja väärtustega.