Norman Järve

Kuna veeb on tänapäeval aina suurema osatähtsusega inimeste elus, on ka tähtis, et selles sisalduvad suunavad juhised oleksid kõikidele kasutajatele selgelt mõistetavad. Seda aitab saavutada microcopy ehk pisitekst, milleks võib liigitada enamikke abistavad sõnasid ja fraase kasutajaliidesel. Mõned lihtsad näited pisitekstist on näiteks väljade kohal olevad pealkirjad, punane veateade, mis teavitab kasutajat sisselogimisel vale parooli sisestamisest või siis hoopiski nupul olev fraas ”Telli teated meilile”.

Oma bakalaureusetöö käigus otsisingi ma vastust küsimusele, kas eestikeelse pisiteksti koostamisel on mõtekas juhinduda ingliskeelsetest teadmistest. Seda on tarviklik teada saada põhjusel, et pisiteksti pole eesti keeles peaaegu et üldse uuritud. Eestikeelse pisiteksti koostamisel on praegusel hetkel võimalik juhinduda vaid oma tunnetusest või ingliskeelsetest uurimustest saadud teadmistest, mis ei pruugi saavutada sama efekti eesti keeles.

Sellele küsimusele otsisin ma vastust, testides pisiteksti erinevaid variante kasutajatel, rakendades neuro-UX uurimismeetodit. Neuro-UXi puhul on tegemist meetodiga, mille käigus mõõdetakse kasutaja erinevaid füsioloogilisi näitajaid, mille hulgast üheks peamiseks on ajulainete põhjal mõõdetud kasutaja reaktsioonid.

Testimise ning analüüsi tulemusel sain teada, et enamikel puhkudel on tõepoolest mõtekas rakendada ingliskeelseid teadmisi ka eestikeelse pisiteksti koostamisel, kuid avastasin ka kohti, mil puhul see ei pruugi paika pidada. Üheks selliseks kohaks on näiteks sinatamine ja teietamine, mida inglise keeles ei eksisteeri. Tulevikus tuleks uurida ka selle töö käigus leitud erandeid, mille teada saamise tulemusel oleks võimalik luua disaineritele eestikeelse pisiteksti hea tava. Sellest juhindudes oleks võimalik luua kogu eestikeelsele kasutajaskonnale lihtsamaid ja mugavamaid eestikeelseid kasutajaliideseid.