Ilmi Laur-Paist

• Vabariiklike kunstiolümpiaadide 2018–2021 teoortiatööde analüüs
• Juhendaja: Jane Remm
• Magistritöö

Uurimuse kokkuvõte

Olümpiaadid on mitmevoorulised ainevõistlused, kus õpilased saavad end proovile panna, näidata oma teadmisi ja oskusi, laiendada silmaringi ja suhtlusvõrgustikku (Tartu Ülikooli teaduskool).

Töö eesmärgiks oli kaardistada kunstiolümpiaadi teooriatöid – missuguseid ülesandeid õpilastele lahendamiseks antakse ning kuidas õpilased nendega toime tulevad – ning teha järeldusi. Kunstiolümpiaade on Eestis korraldatud 9 aastat, neid korraldatakse kahele vanuseastmele: III kooliaste ja gümnaasium. Olümpiaadide korraldamise eesmärk pole niivõrd – nagu vahel kiputakse arvama – selgitada välja parimad ainetundjad, kuivõrd stimuleerida võimekate õpilaste arengut (Sepp, 2009).

Käesoleva töö lähteülesanded olid järgnevad: anda ülevaade Eestis eelnevalt läbiviidud kunstiõpetuse teooriaülesannete töödest õpilastele (tasemetöö 2011, ainevõistlused alates 2004, kunstiõpetuse test 1936); kunstiolümpiaadi teooriavooru ülesannete lahendamise oskuste analüüs; olümpiaadi teooriaülesannete seos kunsti riikliku ainekavaga; olümpiaadi teooriaülesannete seos mõtlemisoskuste ja -tasemetega. Töö teoreetilises osas selgitasin uurimisprobleemiga seotud mõisteid, Eesti olümpiaadide ajalugu, kunstiolümpiaadi ülesehitust ja selle eesmärke, loovusainete olümpiaadide juhendite võrdlusi, ülesannete ülesehitust, andsin ülevaate mõtlemistasanditest, loovuse hindamisest.

Allikad

teaduskool.ut.ee

Sepp, Viire (2009). Olümpiaadid peegeldavad haridussüsteemi ja ühiskonda. Haridus 10. Tallinn: SA Kultuurileht.