Eeros Lees

• Kaevekihi kehastumine. Asenditest seismise ja lamamise vahel
• Juhendaja: Gregor Taul, MA; Jüri Kermik, PhD

Käesolev magistritöö suunab tähelepanu istumisele kui tegevusele, mille diapasoon jääb seismise ja lamamise vahele. Töö lähtub arusaamast, et istemööbel on eelkõige kehapikendus ning ümbritsev keskkond ja loodav disain peab toetama inimese valiku- ja otsustusvabadust nii liikumisel kui ka asendite asendamisel. Põhiline fookus väljendub isiklikul kontseptsiooniarendusel, mis on omavahel põimunud lugu kuuest aktsioonist. Alguspunktiks on keha kui meie esimene tehniline töövahend protsessi algatamisel, läbiviimisel ning lõpptulemuse vahetul kogemisel.

Kuus aktsiooni jagunevad kolmeks labida- ning lusikatäieks:

I LABIDATÄIS on minu teekonna esimene kaevamine Heimtalis, kus läbi füüsilise pingutuse rullub lahti läbiv töömeetod. Ühtlasi otsin vastust küsimusele – Kuidas istuda maas mittemaas?

II LABIDATÄIS on Audrus läbiviidud kaevetöö, mis lähtub põhimõttest, et parim asend on alati järgmine. Selle faasi lõpus tekib taipamine, et kaevamise tulemusel pinnasesse tekkiv negatiiv ja selle taastäitmine loob võimaluse ilmutada positiivne vorm läbi muldvalu meetodi.

I LUSIKATÄIS on esimene materjalikatsetus muldvalu meetodiga, kus proovin männivaigu valamise teel objekti luua.

II LUSIKATÄIS on esimese materjalikatsetuse edasiarendus, mille tulemusel sünnib materjal, millest saab minu lõpliku disainilahenduse oluline osa.

III LABIDATÄIS on Vilsandi välitööde käigus valminud kaevetöö lumega, mis tegeleb aja, ajutisuse ning olemise ilu teemadega.

III LUSIKATÄIS on kõikide eelnevate aktsioonide kulminatsioon, mille lõpptulemusel valmib disain, mis presenteerib istemööblit kui tööriista, mida on võimalik vastavalt kasutaja asendisoovidele ning otstarbele valada, üles sulatada ning taas valada.