Anastasia Vasilieva

• Salapärane kabeliks peetav hoone Paljassaares. Ajalooline ülevaade, restaureerimiskontseptsioon ja -projekt.
• Juhendaja: Triin Talk

Paljassaare jäätmejaama territooriumil asub väike maja, mida nimetatakse tihti Paljassaare kabeliks. Teatavasti kuskil 1955.-56. arvati hoone eluruumide nimekirjast välja. See kuulutati ohtlikuks ja elamiskõlbmatuks, et sinna enam keegi ei pääseks. Sellest ajast on see ametlikult tühjana seisnud, kuid mäletatavasti elati seal aastakümneid hiljem. Hoone päritolu on aga esialgu varjatud saladustega.

Kuigi hoone kohta on vähe teada, on see märgitud koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on arhitektuuripärandi kaitse Eestis laienenud ka miljööaladele ning alates 2015. aastast ka väärtuslikele üksikobjektidele, mida püütakse säilitada läbi planeeringute. Väärtuslikud üksikobjektid on suhteliselt uus nähtus Eesti planeerimispraktikas ja nendega käitumise juhiseid ei ole.

Hoone dokumenteerimisel ja restaureerimisprojekti koostamisel testiti erinevaid 3D-tehnoloogiaid, et näidata nende võimalusi ajaloolise hoone seisukorra kaardistamisel ja projekteerimisel. Olemasoleva olukorra fikseerimiseks oli kõige efektiivsem fotogrammeetria, uue lahenduse projekteerimisel BIM-mudel.

Mudel loodi programmiga ArchiCAD 25. Modelleerimine toimus käsitsi kasutades kohapeal võetud mõõte, ning modelleerimis renderdus toimus ArchiCAD 25. Kuid sellega tehtud visualisatsioonid ei ole kõige esteetilisemad. Ilusama visualisatsiooni saamiseks saab kasutada renderdamist läbi mõne spetsiaalselt 3D jooniste renderdamiseks mõeldud programmi, nt Enscape.

Esimene visualisatsioon näitab eeldatud hoone ilme pärast esmaseid korrastamistöid ja ajutise katuse paigaldamist.

Esimeses ehituse etapis katus ja seinad tugevdatakse nii palju, et katus kannaks. Seejärel, teises etapis on seinte vuukimine, purunenud telliste vahetamine ja krohvimine. Samuti avatäidete paigaldamine, samas tuulutus peaks ka jääma.

Eesmärk on katus võimalikult kiiresti renoveerida, et vältida objekti lagunemist.

Teise renderdamisega proovisin näidata, milline võiks hoone välja näha peale katuse, avatäidete ja fassaadide terviklikku restaureerimist.

Nii nagu mälestistel, on ka väärtusliku üksikobjekti puhul samad väljakutsed. Näiteks Paljassaare kabeli puhul sai kasutatud samu põhimõtteid nagu riikliku kaitse all olevate hoonete puhul: esmajärjekorras on oluline olukorra stabiliseerimine, et hoone ei häviks ning seejärel põhjalikum restaureerimine arvestades uue funktsiooni vajadusi.

Käesolevas projektis on funktsioon jäetud lahtiseks (hoone on visualiseeritud tühjana), et anda omanikule ja valdajale võimalus hakata võimalike kasutuste üle ise mõtlema. Visualisatsioonid näitavad, et hoone oleks korrastatuna väga atraktiivne ja kasutatav paljudes võimalikes funktsioonides. Näiteks taaskasutuskeskuse näitusesaal või miks mitte ka väike elamu või pühamu.