Triin Toom
- Tootedisain
- MA
- Veealune kõnelus põisadruga — ettepanekud kasvukohtade säilitamiseks
- Juhendaja: Marie Vihmar
![](https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-150x150.jpg 150w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-300x166.jpg 300w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-1024x566.jpg 1024w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-1400x774.jpg 1400w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-1800x995.jpg 1800w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-2000x1106.jpg 2000w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-2400x1327.jpg 2400w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-3000x1659.jpg 3000w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-3500x1935.jpg 3500w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-3-scaled.jpg 2560w)
Käesolevat magistritööd ajendas kirjutama inimkonna suur mõju Läänemerele ning sellest tingituna põisadru kasvukohtade hävinemine, lisaks huvi teada saada, kuidas vetikas funktsioneerib. Pidevate kliimamuutustega tuleb põisadrul võidelda ellujäämise nimel kasvukeskkonna, toitainete ja valguse pärast. Põisadru täieliku hävinemise korral kaovad Läänemeres mereelukad ehk toit, hävineb sealne ökosüsteem ning keegi ei seo atmosfäärist efektiivselt CO2-te.
Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada põhjused, miks põisadru kasvukohad hävinevad ning pakkuda välja alternatiivsed lahendused nende säilitamiseks.
![](https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-150x150.jpg 150w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-300x212.jpg 300w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-1024x724.jpg 1024w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-1115x788.jpg 1115w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-1433x1013.jpg 1433w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-1591x1125.jpg 1591w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-1910x1350.jpg 1910w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-2546x1800.jpg 2546w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-2785x1969.jpg 2785w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/2-2-scaled.jpg 2560w)
Töö kokkuvõtteks leidsin, et potentsiaalsed põisadru kasvukohti on võimalik juurde luua kasutades ära olemasolevaid objekte meres ning lisada juurde praegused disainilahendused. Näiteks saab selliseid lahendusi kasutada kohtades, kus merepõhjas puudub tugevam pinnas põisadru kinnitumiseks. Kasvukohtade säilitamine aga on keerukas ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleks inimtegevust mitmes aspektis kontrollida ning samuti mõjutavad klimaatilised tegurid nagu tuulesuund ja soolsus, mida ei ole võimalik kontrollida. Leian, et praegu oleks viimane aeg kasutada ära soodsaid Läänemere tingimusi ja lubada suures mahus vetikakasvandused Eestis. Tulevikus saaks vetikakasvandustes ajuplaate kasutada seal nõudliku põisadru kasvatamiseks. Põisadru kasvukohtade säilitamisega saame anda oma panuse ökosüsteemi kokkuvarisemise ja kliimamuutuste pidurdamiseks.
![](https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-150x150.jpg 150w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-300x212.jpg 300w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-1024x724.jpg 1024w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-1115x788.jpg 1115w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-1433x1013.jpg 1433w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-1591x1125.jpg 1591w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-1910x1350.jpg 1910w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-2546x1800.jpg 2546w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-2785x1969.jpg 2785w, https://tase22.artun.ee/wp-content/uploads/2022/05/4-2-scaled.jpg 2560w)