Magistritöö fookuseks on Lasnamäe elamualade ja Ülemiste City terviklikuks linnakeskkonnaks sidumine Vesse tööstusala kaudu. Siiani vähe tähelepanu pälvinud piirkonnal on suur potentsiaal saada oluliseks lüliks Tallinna linnas: arengut suunavad kesklinna lähedus, töökohtade hulk ja tulevane Rail Balticu terminal. Töö eesmärgiks on pakkuda välja tulevikustsenaarium asumile nimega Vesse, mille kaudu saab siduda tööstust ja linna, luua …
AUTORIPOSITSIOON Sisearhitektuuri defineerin enda jaoks skaalapõhiselt, see on miski, mis suhestubinimesega lähedasemalt kui arhitektuur.Kujunduses meeldib lakoonilisuse ja eklektilisuse suhe. Ühelt poolt peanoluliseks, et ruum oleks lihtne ja selge karakteriga. Samas annavad nö elamisejäljed sellele teatud familiaarsuse ja turvatunde.Tunnen, et meie ala on väga lähedalt seotud probleemide lahendamise kunstiga.Asi ei ole niivõrd selles, mis meeldib sulle, …
Läbi linnaruumi luuakse ja kantakse edasi prioriteete ja väärtushinnanguid. Igal tänaval on seal viibijale oma sõnum. Autokeskses linnaplaneerimises, kus lähtutakse teekonna ajalise kestvuse ja füüsilise koormuse vähendamisest, unustatakse liikumise roll inimeste kogemuste loomisel. Käesolev töö mõtestab, milliseid sõnumeid peaks kooli ümbritsev ruum edasi andma. Paljud Tallinna koolid asuvad tiheda liiklusega teede ääres, mis pärsivad võimalusi …
Oma magistritöös “Kohanev kohandamine” otsin ma viisi, kuidas Tallinnas asuva Madara tänavat ümbritseva tööstuspiirkonna areng saaks toimuda mõõdukas tempos ja arvesse võttes koha ajalugu, ehitusmaterjale, asukaid ja funktsioone. Et meeles pidada nende omavahelist seotust käsitlen ala, kui liigirikast kasvukohta linna ökosüsteemis. Piirkonna seisakust välja aitamiseks ja liigirikkuse säilitamiseks esitan omapoolse kasvukava, mida aitavad suunata erinevad …
Asjad muutuvad. Mõni hetk tähtsad ja lõpmatuna näivad fenomenid lõppevad – nende ette ennustamine võimatu ja muutuse hetkest alates jääb neist maha igavesti kättesaamatuks jääv olek. Asi nagu ta oli on kadunud ning peab asenduma millegi uuega. Magistritöö seisab ühes sellises hetkes – koondab otsi minevikust, punub neid ajutiselt ja püüab luua tugipunkti uute protsesside …
Käesolev magistritöö tegeleb hääbuvate sisekaubamajade ümbermõtestamisega sotsiaalse taustaga avalikuks ruumiks, kus vähekindlustatud elanikud tunneksid end teiste seas võrdsena. Linnades on puudus avalikust ruumist, mis toetab sotsiaalset võrdsust ja omavahelist lävimist. Hääbuvate sisekaubamajade lammutamise üheks suuremaks ohuks on ala gentrifikatsioon ja selle tagajärjed, millest enim puudutab vähekindlustatud inimesi. Neljanda koha nimetus tuleneb USA linnasotsioloogi Ray Oldenburgi …
Magistritöös uurin, miks on uitamine vajalik ja pakun välja projekti Paljassaare poolsaarele kulgevast uitamismaastikust, mis meelitaks inimesi jalutama, linna nurgataguseid avastama ning üha kiireneva tempoga maailmas aega maha võtma. Paljassaare poolsaart ootavad ees ulatuslikud arendused, kuid piirkonna tunnetus on linnaelanike seas täna lünklik ja sealsed võlud kajastamata. Nii võib tekkida oht, et kiireloomuline arendustöö varjutab …
Magistritöö keskendub Eesti digiteisiku võimaliku arhitektuurse osa analüüsimisele, spetsifitseerimisele ja prototüüpimisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas Eesti digiteisikut, et tõsta ehitussektori tootlikkust ja uuendada ehitisregistriga seotud tegevusi. Nende visioon on muuta digiteisik osa AEC tööprotsessist, mis peaks aitama projekteerijatel teha oma tööd kiiremalt ja täpsemalt. MKM otsib potentsiaalseid kasutusjuhte digiteisikule, et teada, millele keskenduda …