Triin Toom

• Veealune kõnelus põisadruga — ettepanekud kasvukohtade säilitamiseks
• Juhendaja: Marie Vihmar

Käesolevat magistritööd ajendas kirjutama inimkonna suur mõju Läänemerele ning sellest tingituna põisadru kasvukohtade hävinemine, lisaks huvi teada saada, kuidas vetikas funktsioneerib. Pidevate kliimamuutustega tuleb põisadrul võidelda ellujäämise nimel kasvukeskkonna, toitainete ja valguse pärast. Põisadru täieliku hävinemise korral kaovad Läänemeres mereelukad ehk toit, hävineb sealne ökosüsteem ning keegi ei seo atmosfäärist efektiivselt CO₂-te.

Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada põhjused, miks põisadru kasvukohad hävinevad ning pakkuda välja alternatiivsed lahendused nende säilitamiseks.

Töö kokkuvõtteks leidsin, et potentsiaalsed põisadru kasvukohti on võimalik juurde luua kasutades ära olemasolevaid objekte meres ning lisada juurde praegused disainilahendused. Näiteks saab selliseid lahendusi kasutada kohtades, kus merepõhjas puudub tugevam pinnas põisadru kinnitumiseks. Kasvukohtade säilitamine aga on keerukas ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleks inimtegevust mitmes aspektis kontrollida ning samuti mõjutavad klimaatilised tegurid nagu tuulesuund ja soolsus, mida ei ole võimalik kontrollida. Leian, et praegu oleks viimane aeg kasutada ära soodsaid Läänemere tingimusi ja lubada suures mahus vetikakasvandused Eestis. Tulevikus saaks vetikakasvandustes ajuplaate kasutada seal nõudliku põisadru kasvatamiseks. Põisadru kasvukohtade säilitamisega saame anda oma panuse ökosüsteemi kokkuvarisemise ja kliimamuutuste pidurdamiseks.