Ruuben-Jaan Rekkor

• TOE LOOMINE MAASTIKE, HOONETE JA KOGUKONDADE TUGEVDAMISEKS - TEGUTSEMINE PÄRNU JÕE KESKJOOKSUL
• Juhendaja: Laura Linsi ja Roland Reemaa

Asjad muutuvad. Mõni hetk tähtsad ja lõpmatuna näivad fenomenid lõppevad – nende ette ennustamine võimatu ja muutuse hetkest alates jääb neist maha igavesti kättesaamatuks jääv olek. Asi nagu ta oli on kadunud ning peab asenduma millegi uuega. Magistritöö seisab ühes sellises hetkes – koondab otsi minevikust, punub neid ajutiselt ja püüab luua tugipunkti uute protsesside käivitamiseks ja vanade mäletamiseks.

Küsimuste jada, millele vastust ei ole. Teadvuse ja teaduse kuhjumine, et seda küsimuste jada pikendada, et jätkuks ühiskondliku pinnase moodustumine. Sümbioos maastikest, inimestest ja objektidest. Kõige selle keskmes on igapäevane inimene, kes elab hetkelises ruumis. Elab oma elu, kuid jagab seda teistega. Läbi oma meelte muutudes osaks enda ümbrusest. Oma tegudega ta mälestab seda ruumi, sisestab uut olemust. Aja möödudes muutuvad kohad ja inimesed ja muutub ka arhitektuur. Trossid roostetavad, maapind vajub, juhtub ootamatusi. Tuleb kohaneda

Mingi hetk kaob piir vana ja uue metsa vahel. Eemaldatakse aiad, mis pidid kaitsema noori taimi. Tutvustatakse alasse uusi taimi. Soos oma eesmärgi saavutanud paisud jäävad uue looduskihi alla. Vundamendile on rajatud uus puitkonstruktsioon. Torni sisse ehitatud saunal tuleb trosse vahetada. Sood läbiv kruusatee on osaliselt lagunenud. Inimesed on vahetunud aga eesmärgid on püsinud.

Või kas on? Vähemalt üritati.