Mira Samonig

• the matter of right-wing populism in Polish LGBT-free zones // tender talks fly to pieces
• Juhendaja: Kaija-Luisa Kurik ja Sean Tyler, lisaks nõustas Keiti Kljavin ja Maroš Krivý
• väitekiri // savi
• 21x27x1 // erinevad mõõtmed

kokkuvõte

Peaaegu kolmandik Poolast kuulutati 2020. aastal LGBT-vabaks tsooniks, stigmatiseerides LGBTIQP+ kogukonda kui ohtu Poola identiteedile. See sildistus on tänaseni paljude Poola linnade reaalsus. Magistritöös käsitlen LGBT-vabade tsoonide kontseptsiooni kui parempoolse populismi materiaalse reaalsuse juhtumit. Püüan arendada kolmandat vaatenurka ajaloolise või uusmateriaalse lähenemise kõrval, eesmärgiga uurida sellist materiaalset reaalsust. Nii saab jälgida, kuidas väärtused leiavad füüsilise väljenduse ning võivad mobiliseerida rõhuvaid hoiakuid juba täna või kunagi hiljem. Nõnda ilmneb, et viis, kuidas rõhumise struktuure avalikus sfääris arendatakse ja säilitatakse, domineerib igapäevastes narratiivides. Parempopulismi propageeritakse alt-üles moel, tänavatel meie ümber, aga ometi ei taju seda kaugeltki kõik. See tähistab võimalust lähenemisviisi visandamiseks selle kohta, kuidas urbanism kui distsipliin võiks end sotsiaalses võitluses positsioneerida. Helen Hesteri ksenofeminismile toetudes tutvustab magistritöö ksenourbanismi kontseptsiooni, mille kohaselt urbanism põhineb solidaarsusel ilma samasuseta. Arutlen, et mõiste kseno- kui urbanismile lisatud eesliide keskendub olemuslikule transformatsioonipotentsiaalile hoovuse sees, muutes tajutava hambutuks tegeva reaalsuse kasulikuks tööriistaks, millega näidata uusi trajektoore ja viia meid eemale halvavatest alternatiivideta narratiividest.

Savi

Tender talks fly to pieces on kunstiline uurimisprojekt, mis kaasneb lõputööga the matter of right-wing populism in Polish LGBT-free zones; towards a with-standing xenourbanism? 

Teoretiseerin võimaliku ksenourbanismi üle, mis võimaldaks eemalduda halvavatest alternatiivitutest narratiividest ning kujutan savitükkidega läbirääkimiste maastikke. Savitükid on vormitud erinevate ajaperioodide jooksul, leidmaks tasakaalu käte sileduse ja savi praguneva pinna vahel. Saadud vormid on kaetud LGBT-vabaks tsooniks kuulutatud Poola linna Łódźi kividest, kruusast ja seinatükkidest valmistatud glasuuriga.

Kui kseno- urbanismis taotleb solidaarsust ilma ühetaolisuseta, siis savi püüab materjalina mu sõrmedele mitte alluda. Kui kseno- urbanismis väärtustab olemasolevate probleemide omaks võtmist, siis LGBT-vabade tsoonide materiaalset eksistentsi Poolas ei saa mitte eirata, vaid see tuleb uuesti kasutusele võtta.