Chun Au Yeung

• Magistritöö küsimus: Mis on kodu?
• Juhendaja: Marge Monko

See projekt sai alguse igatsusest kodu järele, mida olen tundnud sellest ajast saadik, kui lahkusin Hongkongist ebatervisliku poliitilise keskkonna tõttu. Emotsionaalne turvatunne – väga oluline tunne, mis on mul meeles mõlkunud, sai kodu mõiste defineerimisel peamiseks elemendiks. Installatsioon viitab Tai Chi filosoofiale ning jaguneb kahe erineva näitusepaiga kaudu Yiniks ja Yangiks. Dünaamika kaudu, mis valitseb minu sisemise tunde ja välise elukeskkonna vahel, püüab see paljastada inimloomuse ja koduga seotud emotsioonide tunnuseid.

(1. osa)

Asukoht: EKA 2. korrus

• Mu süda valutab, kui on aeg lahkuda
• Tutor(s): Marge Monko
• CRT monitor, analoogvideo (50’29’’ loop), käsitsi valmistatud puidust raam, pliiatsijoonistus seinal, vaip, lambid, puidutolmud, lint, leitud objektid

Installatsiooni esimene osa pealkirjaga “Mu süda valutab, kui on aeg lahkuda” tegeleb igatsusega kodu järele ja esindab Tai Chi filosoofiast pärit Yini. Tuginedes intiimsele suhtele eluruumi ja asjadega, jäädvustasin oma argielu videole, mis peegeldab minu emotsioone nagu jõuetus, hirm, pinge jne.

(2. osa)

Asukoht: Soo 25/2, korter 32

• Sa pole enam endine
• Tutor(s): Marge Monko
• Mööbel, puit lahtivõetud mööblist, käsitsi valmistatud puidust raam, Hong Kongi kaart, leitud objektid

Installatsiooni teine osa pealkirjaga “Sa pole enam endine” näitab elukeskkonda minu korteris ja esindab Tai Chi filosoofiast pärit Yangi. Mööblist lahtivõetud puitu kasutan miniatuurse maja ehitamiseks. See põhineb minu korteri proportsioonidel, peegeldades hoone seisukorda ja füüsilist struktuuri. Iga lõige mööblist esitab minu raskete ja masendavate emotsioonide vormi ning kuju.

(3. osa)

Asukoht: Soo 25/2, korter 32

• Kuni aeg ei luba mul olla see, kes olen
• Tutor(s): Marge Monko
• CRT monitor, analoogvideo (10’ loop), joonistus paberil, klaaspurgid, tuhk, mööbel, lambid, toolid, lint, leitud objektid

Installatsiooni kolmas osa pealkirjaga “Kuni aeg ei luba mul olla see, kes olen” kujutab mälestust. See osa kajastab hetki, mil istun külmal ööl oma korteris puupliidi ees. Need hetked panevad mind mõtlema minevikule. Puupliidilt kogutud tuhk on kogutud purkidesse, sellest on saanud mu hinge vaimne toit.